Maria Kähärin matkakertomus heinäkuulta 2015

Karjalas perehen kel 22.-26.7.2015

Matkan kuvia

Tämän vuvven matku oli olluh mieles jo mullozes algajen, ku mulloi emmo piässyh Karjal-matkale. Ezmäine meijän matku Karjalah oli kaksi vuottu tagaperin, konzu meijän pienimäzel, Iivol, oli igiä kolme kuudu. Tämän vuvven matkah niškoi olimmo ennepäi kaččonuh ku kaikil oldas väis olijat pasportat, da matkustrahouhkutovestukset meil tiettäväine oldih valmehennu. Sit viizupakičukset panimmo netači ezmäsarren 15.6, kai bumuagat oldih matkutoimostos tossarren 23.6. (pidi olla jo aijembi, no matkutrahouhkutovestuksii pidi uuzii bumuagoi työndiä, ku ezmäzis ei nävytty lapset), sit nellänpiän 2.7. tuli meile lippuine, ku voibi viizoinke olijat pasportat kävvä poštaspäi. Vie pidi muahtulokartit da tulliankiettu mašinah näh. Net täyttäzimmö jo ennepäi, ku ei pidäs sit rajal.

Lapsienke matkah lähtijes pidäy tiettäväine ottua huomivoh heijän ijät da muitegi mittumiigo matkuajii ollah. Ku ollou piendy lastu, kuibo hyö muatah, suaugo ajomatkoi planiruittuu muga, ku net hyvin puututtas sikse aijakse, ku lapset ollah väzynnyöt? Meijän lapsil matkan aijannu oli Juulil läs kaheksa vuottu Iivol kaksi vuottu. Vahnembi ei jo päiväl magua (paiči pitkembii ajomatkoi, silloi voibi olla tahtou muatagi), ga pienembi on harjavunnuh maguamah paiči mašinua vie yskäs, kandopaikas (slingas), sit ei pidänyh nimittumii rattahii kerale ottua (ei meil kois moizii olegi). Eigo meil lapsil ole nimittumua tarkua päivyritmua, mih aigah pidäs päiväl muate viertä libo muudu – segi avvuttau matkoil, ku ei haittua hos ei juuri tiettyh aigah voi muate viertä. Sit tiettäväine čottah pidäy ottua se, ku ruavahat voijahhäi vähä tirpuo nälgiä, ku ei kerras puututtas syöndykohtah, no lapset ei olla muga tirpaččuloi nälläs olla. Sendäh meilgi mašinas oli keral piendy evästy, kudamua voibi matkan aijannugi nälgävyttyy syvvä da juvva.

 

KOLMASPÄIVY 22.7. – matku algau

Enimät tavarat olimmo pannuh mašinah ehtäl, tossarren, ku ei senke olis suurdu ruaduo lähtijes. Vilus piettävät syömizet da muut otimmo mašinah tiettäväine vaste lähtijes. Vähäine syödäviä da juodavua oli keral, ku vois mašinas syvvä. Midätah ruaduo lapsile kerale, kirjua lugiettavakse da kačottavakse, pikkaraine piano soittimekse, linnuniänii soittai kirju sežo, net ollah oldu matkoin aijannu mielehizet. Puolen päivän aigah lähtimmö ajamah. Huavaimmo, ku vai puutunnuzimmo, ajua kerras Varkauksespäi Tohmajärvele. Sinne on 190 kilometrua. Ezmäine etuappu meni hyvin. Iivo magai. Matkal kižaimmo kižoi, moizii, ku pidäy keksie vastah tulijoin mašinoin registrukirjaimis virkehii (sanommo, ollou kirjaimet JCP, sit voibi piäh puutuo hos virkeh ”jiämaido čilinke pädöy”), libo pidäy oppie arbata min värine mašin ajau tuliekse vastah. Matkal Joensuus kävähtimmökseh, vein tavarua Karjalan kielen seuran toimistoh, no kerras jatkoimmo matkua Tohmajärvele, kudamas huavaimmo vastavuo minun diädön da hänen mučoinke, sit heijänke yhtes ajannuzimmo ielleh.

Kaksi vuottu tagaperin Karjal-matkal minä olin šouferinnu rajas piäliči ajajes, täl kerdua Mikko. Ezmäi pidi ozuttua pasportat Suomen tullis. Sit Ven’an puolel kaikkiedah kolme kerdua, ezmäine da jälgimäine kerdu mašinas istujen. Sit välis, Mikko šouferinnu meni omua pasportua da mašinan bumuagoi ozuttamah, minä lapsien kel meijän pasportoi kabinkah ozuttamah. Bumuagat meil oli valmehekse täytetty, muahtulokartit da tulliselvitysankiettu mašinan tiedoloinke. Myö piäzimmö lapsienke raviezeh vuottamah, ei olluh äijiä rahvastu meijän ies. Tulliselvitysankiettua olimmo mindählienne täyttänyh vaiku yhten palan, se pidi Mikon vie täyttiä, sit hätkestyi ielleh piäzendy. Lapset vuotandukohtas elostettih da juoksendeltih, hos opin vähä alevuttua. Ga olihäi ellendettävy, ku jo himoitti juoksendellakseh, olimmohäi moni čuassuu mašinas istunuh. Kačahtettihes tullivirguniekat mašinua, ga ei kodvastu hätkembiä. Vie kerdu ozuttua pasportoi mašinas istujen da matku jatkui.

Rajas piäliči ajajes ajoimmo ottamah ližiä benzinua mašinah, sit vaihtamah euroloi rubl’oikse da sit azetuimmo joukol syömäh Kolmas Karjal -nimizeh kohtah. Annokset oldih suuret, sit lapsile omii annoksii emmo ottanuh, ga javoimmo annoksii, ku  tiezimmö, ku hyö tavan mugah ei äijiä syvvä. Magei oli syömine da jälgisyömine vie magiembi. Syödyy Juuli da Iivo tahtottih elostamah vieres olijah elostandukohtah, myö toizet vie söimmö. Sit käimmö laukaspäi midätah syömisty matkale da jatkoimmo Uuksuu kohti. Lapset vie jiämaidoloi syödih.

Muga ku tiezimmö, ezmäine 50 kilometrua rajan jälles (Sordavalan ristavukseh) oli vägikuoppastu dorogua, ga sit suurembale dorogale kiännyttyy algoi ylen hyvä tie. Pitkyrannan ristavuksen jälgeh oli palaine kuoppastu tiedy, sit myös Uuksussah oli hyvä ajua. Uuksus olimmo toinah kaheksan aigua ehtäl. Saimmo mökin avaimet da kentah ozutti pezevyndykohtan da andoi kerale hurstizet da muut. Yhtehisty kieldy ei olluh, no elehkielen da erähän ven’an kielen sanan maltol saimmo dielot ellendettyy. Panimmo magavosijat valmehekse da käimmö vie Uuksunjovel. Uuksujoven rannal, vähä matkua ielleh toizel puolel jogie, olis minun died’oin roindukohtu. Juuli rakkahal nouzetteli kivilöi myö. Kačoimmo, ku rannas kazvoi äijy lehtomaitikkua (Melampyrum nemorosum). Čoma oli neče kohtu. Kaččelin randukivilöin välis nägyjiä čuurua, da duumaičin kui čoma kohtu ollus, ku suurimat kivet heitännys bokkah da leikannus erähii ranann tuhjolois. Kuundelin šolizijua vetty, panin sormet vedeh.

Opiimmo duumaija äijängo oli aigua, äijängo Suomes da Ven’an aijas oligi eruo. Pidihäi meijän tiediä mih aigah huondesverole puutuo. No sit hätken duumaittuu piätimmö, ku samas aijashäi olemmo, ku Ven’al ei siirretä čuassuloi kezäaigah. Mökis söimmö leibiä da jogurtua ildusyömizekse da vierimmö muate. Eibo äijiä aigua mennyh, ku Iivo uinoi da Juuligi kodvazen kravatis lehtie luvettuu uinoi. Mökis oli kaksi kravattii ylen korgiel, Juuli duumaičči liijan korgiel, no myö magaimmo alahan: yhten muattavu lebostuulas levitettävy magavosija da levei divanas levitettävy magavosija tävvyttih hyvin meile nelläle. Čoma oli uinota kuunnellen Uuksunjogie. Sidä kuunnelles duumaičin, ku täs kohtas nikonzu ei ole hil’l’u, ainos kuuluu hos joven iäni.

 

NELLÄSPÄIVY 23.7. – Uuksus

Huondeksel Iivo havaččui kodvazen enne nostatusčuasuloi. Olis minuu himoittanuh vie muata, ga midäbo ruat. Iivo oli iložannu dogadittuu Juulin maguamas hänen bokas. Juulii pidi hätkembi nostattua. Vähä kaheksan jälles olimmo huondesverol. Oli čuajuu, leibiä da magiedu juustotortuu buoloin da kannateksen kel. Syödyy myös käimmö Uuksunjovel. Sit diädön mučoi opitteli kyzyö suasgo tiijustua telefonnoumeruo ku meil on nimi da adressi Pitkyrannas eläjäle ristikanzale (kudai maltau suomekse, da diädön mučoi hänenke on paissuh, ku häi vois lähtie meijänke Uuksuu kaččomah), no ei vuidinuh. Toizet jiädih Uuksuh, minä diädön mučoinke lähtin Pitkyrandah. Käimmö aptiekas ostamas voijehtu čakkuloin n’okindoih. Sit ajoimmo taloile, kudamah meil adressi oli. Taloin lövvimmö, no emmo tiedänyh mittumas ukses puutuo, da uksele oli noumeronyblät, meijän silmis rouno ku pidäs mittuinetah uksikoudu sih. Opimmo kyzeltä lähäl olijoil ristikanzoil nimen vuoh, no emmo ellendänyh heijän paginoi. Sit tuli mies koiran da lapsen kel. Ozutin hänele bumuagua, kus oli nimi da adressi. Häi saneli midätah ven’akse, sanoin ven’akse, ku en pagize ven’akse. Kyzyin pagizougo häi angliekse, ga häi vastai angliekse ”ei”. Sit häi tuli ozuttamah ustu, painoi noumerolois fatieran noumeron da pagizi vastuajan kel ven’akse midätah suomelazih näh, da sit Eine iččiedäh ezitteli da kyzyi ongo se, kudaman nimi meil oli. Astuimmo pertih. Fatieras elettih nygöi hänen bunukku, kudai angliekse meile saneli, ku häi buaballeh zvoniu, da sit Eine tämän Julian kel pagizi telefonas suomekse. Oli paginua ku 13 čuasul vastavunnuzimmo hänen kel.

Ajoimmo järilleh Uuksun mökkilöile da myö annoimmo mökin avaimen järilleh, ku ehtäl ajannuzimmohäi ielleh. Diädö mučoih kel jiädäs vie toizekse yödy. Kodvazen olduu ajoimmo Pitkyrandah, murginale. Kafe-restoranas otimmo menun da istuimmokseh stolah sidä lugemah. Hos ei meis juuri niken tarkah sidä maltanuh lugie, minä sidä pahal ven’an maltol parahite maltoin lugie. Syömizii vägikodvan vuotimmo, Iivo jo uinoi minun yskäh. Sit syömizien tulles, Iivo vaiku magai, eigo Juulih syndynyh kai laudazelline, kudai oli Juulile da Iivole yhtehizekse duumaittu. Syömizii vuottajes Eine zvoni Juliale, da sit lähtimmö yhtes ajamah Uuksuh.

Ajoimmo ezmäi kalmoimuale, kudamas astuimmo uvven puolen läbi vahnale puolele da ihan joven viereh korgiele kohtale. Sie oli keldusienii, kudamii Juuli tahtoi kerätä. Keräimmö sienii huavozeh. Juuli tahtoi hänen löyttylöi kukkii panna kalmale. Sit lähtimmö jatkamah mašinal meččydorogua ielleh, joven sidä puoldu, kudamas died’oin koditaloi oli olluh. Se tie oli ylen paha ajua. Äijäs kohtas azetuimmo duumaičemah jatkuago ielleh nivouze, välis pidi nosta mašinaspäi siirdämäh tiele puutunnuzii puuloi. Välih azetuimmo kartua kaččomah. Lapset rakkahal must’oiloi syödih da kerättih niidy vakkazeh ehtäl syödäväksegi. Vägikodvazen astelimmo meččiö myö, sit kiännyimmö järilleh. Mökkilöl joimmo čuajut, da parembazes kartas kaččelimmo, ku viäräle dorogazele olimmo kiändynyh. Nu, eibo se äijäl haitannuh, ei minule ylen tärgei dielo olluh suaha löydiä juuri sidä samastu kohtua, kudamas died’oin taloi oli seizonuh. Se oli hyvä, ku suaha yödyö Uuksunjoven varrel, hos viäräl puolel jogiegi. Lennätimmö vie pihas kameranke olijua vertol’ottastu, astelimmo joven rannal da kodvazen oltuu pidi meijän lähtie ajamah ielleh, ku ehtäkse puutunnuzimmo Kinnermäh. Matkal käimmö vie Pitkyrannan laukas, ostimmo vähäzeh midä syvvä da lapsile midätah värityskniigastu da kirjan, kudamas kirjainnybläzii painajen kuulutah ven’an iändehet niilöil algajien sanoin kel.

Kinnermäh puutuimmo toinah kaheksan yheksän aigua ehtäl. Anni kyzyi tahtommogo kylyh kävvä, no duumaičimmo ku myöhättävy on. Anni oli pertin päččii lämmittämäs da vie kyzeli ongo meil kai min pidäy, sit hyvät yöt toivotti. Juulinke pagizimmo sih näh, ku ihan moine olo tuli, ku mennyt kerdy Kinnermäs olis olluh egläi eigo kaksi vuottu tagaperin, kohtu oli moine tuttavu. Ga kaksi vuottu tagaperin se oli, silloi Iivol oli kolme kuudu, da nygöi kaksi vuottu da kolme kuudu. Myö vähäzeh ildastu söimmö enne muatevierendiä. Iivo nygöigi uinoi terväzeh. Kaikkie uuttu Iivolegi joga päivy, sit toinah se väzyttäy, ei häi kois ihan muga ravieh uinuo. Juulinke pagizimmo tulieh päiväh näh, ku Petroskoile ajammo. – Da minä suan ferezin! Juuli sanoi silmät šäigäjen.

 

PIÄTENČY 24.7. – Petroskoil

Iivo havaččui ezmäzenny, toinah puoli kaheksan aigua. Huondespuolel gul’aičimmo Kinnermäl. Juuli oli kažinpoigazenke. Sit enne puoldu päiviä kävähtimmökseh Vieljärveh. Pyörähtimmökseh Karjalan Kielen Koin pihas da Vieljärven laukas. Sie ostimmo banuanua da jiämaiduo da vähäine muudu. Myöjy ei paissuh karjalakse, no ellendi karjalua. Vie ajoimmo Kinnermän kauti. Martti oli sinne puutunuh (ajoi meidy vastah ku Vieljärveh ajoimmo), da hänenke pagizimmo. Häi sanoi, ku suan kirjutuskilbukirjan sit KKK:späi. Puolen päivän aigua lähtimmö ajamah Petroskoile. ”Varaimmo” mittuine liikendeh Petroskoil ollus, jygeigo sie ollus ajua. Naviguattoru meil oli da vahnattavu kartu. Huavaimmo ezmäi Oma muan toimitukseh ajua, ku oli paginua ku siepäi lähtizimmö sit Ritalluo. Hänenke oli ennepäi olluh paginua ombelusdielolois. Erähän kerran viäräh čurah ajoimmo, sit pidi vähäine ajelta ku löydiä kohtu, kunne voibi mašinan azettuo.

Sie toimituksen talois senčoispäi otimmo uvven Petroskoin kartan. Joimmo čuajut da sit lähtimmö Ritan kel hänelluo. Rita oli jo ommelluh valmehekse Iivon paijan da Juulin ferezin. Räččinän häi sanoi, ku tuos kerale pyhänpiän Vieljärvele, ku vastavuzimmo Karjalan kielen koin pruazniekas. Miäräimmö sobii. Ferezih helmah häi oli ommelluh kiännälmykset, ku suau ottua ližiä piduhuttu sit Juulin kazvettuu. Iivon paidugi hätken syndys. Nygöi vie pidi hiemualoigi kiändiä, da vyönke paijan sai pädijäkse. Rita saneli toizihgi sobih näh, ozutteli ruuttii. Ylen čomii oldih sežo hänen karjalazih ruuttiih šuoritetut tytit, kudamii häi vägitukun on ehtinyh kymmenen vuvven aloh šuorittua. Hänel on pualičal äijy tyttii, ni niilöisgi yksikai on vaiku pikoivähäine kaikis hänen šuoritettulois. Vie söimmö da joimmo čuajut heijänke.

Lähtiettyy kodvan ajelimmo kuni lövvimmö kus diädö da hänen mučoi oldih, ku olimmo huavannuh vastavuo heijänke. Hyö oldih tänäpäi ajettu Uuksuspäi Anuksen kauti Petroskoile. Heijänke käimmö randutiel, no vihmui kui korvois kuadajen, eibo himoittanuh lähtie astumah. Šašlikkua käimmö vie syömäs, syömizii vuottajes lapset pihas elostettih. Diädö mučoih kel jiädäs Petroskoile yhtekse yökse, no meil olis vie matku ajua järilleh Kinnermäh. Enne järilleh ajandua opimmo suaha nostettuu dengua bankomuataspäi (ku ezmäi moizele puutuimmo, sidägi hätki pidi eččie), ga emmo suanuh nostettuu. Oli meil dengua, ga vähäine ližiä olis vie pidänyh. Kahtes kohtas opimmo, ga olgah, minbo ruat. Sit käimmö vie laukaspäi syömisty da lapsile pikkarazet bobazet kodih viemizekse. Ga jo himoitti järilleh Kinnermäh puutuo, muga väzynyh olo jo rubei olemah.

Myöhättävy oli. Olimmogohäi enne yheksiä Kinnermäs. Naizet oldih kylys, sit minä Juulin da Iivon kel dai kylyh lähtin. Kylyl vastavuimmo tuttavienke, oli moizii, kudamienke olimmo vastavunnuh mulloi Nurmekses Karjalan kielen kursoil. Magei oli löyly mustas kylys, hos eibo sidä pienen lapsenke rauhas sua kylbie. Pezimmökseh, sit Iivo jo rubei väzymäh, hos oligi muannuh Petroskoilpäi Kinnermäh ajajesgi. Juuli oli jo šuorivunnuh, tahtoi kažinpoigastu nähtä. Minä Iivuo imetin. Kyzyin Päiväzel voisgo häi lähtie Juulinke kažinpoigastu kaččomah, ku minun pidäs Iivuo lähtie viemäh muate. Juuli tuli sit myöhembi Päiväzenke pertih.

Petroskoil käyndäs mieleh jäi se, ku hos ”varaittigi” sinne ajajes, ga jo oli mieles järilleh piästä. Vaiku pikoivähäzehhäi Petroskois näimmö, pidäy myös tulla. ”Ajokul’tuuruhäi” on erijyttyine migu Suomes, šouferit lähtietäh iel ajajas siiriči ajamah moizis kohtis, kudamis harvah Suomen puolel lähtiettäs, mägi libo kiännälmys ies, eibo hyvin näi tulougo mašinua, libo sit toven nägyy ku mašin vastah tulou, yksikai lähtietäh vastah ajajan puolele dorogua sit ylen lähäle mašinan edeh puututah järilleh omale puolele dorogua.

 

SUOVATTU 25.7.  – Kinnermäl da Karjalan Kielen Koil

Suovattu oli jo ennepäi tiijos rauhallizembannu päivänny. Nygöihäi ei pidänyh loitokse ajua, kui kaikil toizil päivil pidi kunnetah. Huondespuolel rauhas olimmo pertis, ku vähä huogavuo, sit pihal gul’aičimmo, Oli paginua subotniekas KKK:l. Puoli yhtentostu aigua oli paginua puutuo subotniekkah. Keräimmö Kinnermäs suuren rengin kukkua čomenduksekse pruazniekkah. Kannoimmo koile meijän viettylöi dieloloi mašinaspäi. Koil luajimmo videomaterjualua da avvutimmo panna kodii pruazniekkukundoh, pertilomuloi kannettih kunne pidäy, kabrastettih, čomendettih, pihah kannettih parttu, ku luadie niilöis laučat. Subotniekan aijannu lapset elostettih da kižattih pertis, kus oli lapsien bobastu da kižua. Välil hyö kačahtettih taloidu, kulgiettih pertispäi toizeh. Oli paginua meijän tuoduloih kižoih näh, semmite Karjal kartal -kiža kiinnosti, kyzyttih erähät konzugo suau mostu ostua.

Sit lapset ruvettih nälläs olemah, da – a-voi-voi – tiettäväine täl kerdua olimmo unohtanuh ottua syömizii kerale, ku tavan mugah ainos oli midätah keral. Oli meil muitegi olluh paginua, ku voibi olla meijän pidäy vähä aijembi subotniekas lähtie, ku diädö mučoih kel tuldas Kinnermäh, da oli paginua ku olizimmo myögi silloi sie. Sit keitimmö syömisty, söimmö.

Minun diädö da hänen mučoi tuldih. Lapset päivän aijannu pihal kižattih. Juuligi toizien lapsien kel elosti, hos  allukse vähä varai kuibo häi voibi heijän kel kižata, ku ei malta ven’akse kui erähän sanan, eigo toizet lapset maltettu karjalakse. Roman oli jo aijembi sanonuh šahmatkižah näh, kudai uvvel sarual oli. Sidä käimmö kaččomah. Juulile oli mieldy myö suuret šahmatmerkit, ku muitegi se kiža on hänele mielehine. Videomaterjualua luajin, Anni pagizi mustah kylyh näh da muudu. 17 čuasul käimmö kaččomah časounua. Olga saneli časounah näh. Iivo uinoi minun yskäh. Mikko kandoi maguajan Iivon pertih. Duumaičimmo, ku Iivo maguau nygöi, sit 19 čuasul hyvin piäzemmö syömäh, ku oli paginua tänäpäi Nad’an stolah mennä. Ga eibo Iivo nikui tahtonuh nosta sit ku syömäh olis pidänyh lähtie, väzynyh oli. Kandopaikas händy kannoin, ga jo Nad’an taloile astujes nägi ku oli väzynyh. Duumaičin häi sit uinokkah minun yskäs minun syvves. Syömine oli magei, hyväs mieles söimmö. Iivo läs yskäh uinoi, no Iivo ei olluh ylen hyväs mieles. Vähäine häigi söi, ga sit rubei nostamah hälyy, da minä hänenke lähtin toizien vie jiäjes syömäh. Iivo kerras uinoigi pertis minun bokkah. Syöndän jälles Mikko vie käi Juulinke kylyh.

Sit ehtäl jo panimmo mašinah niilöi tavaroi, kudamii meile enämbiä ei pidänyh. Huomeihäi meijän pidäs kerras Karjalan Kielen Koilpäi jo lähtie, ku puutuo ehtäkse kodih. Mikko käi ehtäl vie Juulinke luadimas videomaterjualua vertol’ottazel.

 

PYHÄPÄIVY 26.7. – KKK:n pruazniekku

Iivo nygöigi havaččui toinah puolen kaheksan aigua. Huondespuolel panimmo jälgimäzet tavarat mašinah da videokameranke vie astuin Kinnermäs. Juuli tiettäväine tahtoi kažiloin luo. Niilöinke hätken oli. Sanoi, ku igävy rodieu kažiloi. Myö olimmo čotainnuh, ku voibi olla vähäine benzinua pidäs ližiä, ga lähin kohtu ollus Priäžäs, sit puutus kilometrilöi viäräh suundah ajua, ku sinne čurale lähtizimmö ostamah. Olihäi meil olluh duumavo Petroskoilpäi lähtijes ostua benzinua, ga se mindählienne jäi. Ozakse saimmo vähä ližiä ostettuu. Oli paginua ku myö vedäzimmö meijän mašinal kažinpoijan kerale KKK:le, ku löydynys sille kodi siepäi. Sanoimmo näimmökseh Kinnermäle, sit KKK:l panimmo dieloloi valmehekse pruazniekkah niškoi. Petroskoilpäi tulluzienkel vastavuimmo da Rita auttoi Juulii šuorittua ferezii i m.i. Programmu pihal algoi. Minä enämbi olin pertis, ku lapsienke se oli kebjiembi, ku hyö rakkahal sie elostettih. Piiruat oldih magiet, no vähä diivimmös mindähbo hinnat (čuaju, koufei, piirua) oldih vaiku ven’akse, eigo karjalakse. Mikko videokameranke oli pihal. Minä kuundelin programmua pertispäi. Edukähdeh oli huavattu, ku minä ozuttazin kui luadie tyttilöile kengii, da opittelin duumaija suango sidä kengien luajindua ozuttua, ku otin vaiku pistoliettuliiman kerale, engo muudu liimua, ku duumaičin moine ravieh kuivuaju liimu parahite pädöy täh tilandeheh, ga eibo puutunuh elektročökehty sie pertis, kunne oli huavattu lapsien dielot. Jälgimäi kannoimmo yhten stolis toizeh pertih, ku yksi lapsi tuli omien tyttilöinke kyzelemäh kengien luajindah näh. Luajimmo hänen kel hänen tytile kengät da annoin kerale vie materjualoi, ku suau hos koisgi ližiä luajittuu. Pagizutettih minuu televideniehgi, ga enbo maltanuh nimidä tolkullistu heijän kyzymyksih vastata, sit toinah minus nimidä abuu sit ei olluh. Jygiet ollah moizet tilandehet, ku kerras kyzymyksen kuultuu pidäs midätah tolkun dieluo maltua vastata… Kuulin buito Juuliigi toizes pertis pagizutettih. Vie pagizutti Nad’a Mičurova radivoh. Da Ognevan Olga kävyi pagizemah sih näh, ku konzutah tuliel aijal hyö huavattas luadie programmua lapsiperhehis, kudamis karjalua paistah, tahtottas sit meilegi konzutah tulla.

Toinah puolikolmen aigua rubein keräilemäh erähii meijän dieloloi, ku piäzizimmö lähtemäh sit raviezeh, eigo pidäs sit tavaroi keräillä. Vie erähien kel pagizimmo, sit pideli meijän jo lähtie.

Oli paginua azettuo Kolatsellän kohtal, no emmo dogadinnuh, ku jo sit kohtas olimmo, petties siiriči ajoimmo. Emmo kiändynyh järilleh, jatkoimmo kohti rajua. Iivogi magai. Matkal vie kaččelimmo Luadogua, konzugo puutus sidä tulien kerdua nähtä. Kolmas Karjala oli meijän azetundukohtannu tälgi kerdua enne rajua. Matkal diädöin mučoi oli viestii työndänyh, ku hyögi ollah jo kodimatkal. Käimmö laukas, da sit terväh jo heijänke vastavuimmo. Söimmö yhtes. Juulile da Iivole otimmo puolekkai juattavakse annoksen, ga eibo hyö äijiä sit syödy, ei oldu ylen nälgähizet. Istuimmo elostandukohtan lähäl, da hyö tahtottih sinne elostamah. Olihäi nygöigi jo puutunuh vägikodvaine mašinas istuo, sit himoittihäi juoksendellakseh. Sit kaččelimmo syvves heijän elostandua.

Rajale ajoimmo 19:17, puutui kaččuo čuasuloi täl kerdua sit kohtas. Lapset nygöigi rajal midätah kižattih, ei heile vuottamine nimidä tirpattavua olluh, lystii oli. Suomen puolel olimmo 19:47, sit juuri puoli čuassuu meni rajadielolois. Joensuun kohtal Iivo ei ylen hyväs mieles olluh, ga toinah väzynyh oli, kodvazen mendyy uinoi vie. Väzynnyöt jo olimmo toizetgi. Vie kižaimmo kižah, äijygo kilometrua on tulijas ozuttimes kodilinnah, kengo lähembi arbuau. Sit kižas hil’l’akkazin nägöy kui lähenöy kodilinnu, ainos on vähembi kilometrua ozuttimis. Ga yksikai oligo hyvä piästä kodih… Kois olimmo kymmenen aigua ehtäl. Tavarat vai lykkäimmö senčoih, suadas vie tavarat vuottua sumcazis, kerras ei olis vägie ruveta niilöi purgamah. Iivo nostettih magavopertih unii jatkamah. Matkal olimmo paissuh sih näh, ku hos väzynyh olo oligi matkan jälles, yksikai himoittas jo järilleh piästä, muga hyvä oli matku. Ga ylen vähä aigua nengozeh matkah on tämä viizi päiviä, ku matkoih menöyhäi äijän čuassuu, sit ozuttahes, ku pidäy kiirehen kamul kohtaspäi toizeh puutuo. Enämbi rauhas himoittas suaha joga kohtas olla, kačella da nähtä, paista da tuttavuo. Äijän kaikenmostu matkan aijannu puutui, ga äijän vie on nägemättäh da kogemattah.